Nova Scotia
Provintsi algasukad olid mikmaki indiaanlased.
Kuigi on teadmata, kuhu maabus itaalia maadeuurija John Cabot oma laevaga, oletatakse, et see toimus just Nova Scotia maa-alal.
Esimese eurooplaste asula Nova Scotias asutas prantslane Pierre Dugua 1605. See oli Acadia koloonia keskus Port Royal. See oli üldse eurooplaste esimene alaline asula Ameerikas põhja pool Floridat.
1620 nimetas Inglismaa ja Šotimaa kuningas James I kogu Põhja-Ameerika idaranniku põhja pool Chesapeake'i lahte Uus-Inglismaaks ja asutas järgmisel aastal seal koloonia Nova Scotia. Koloonia kuberneriks määrati Sir William Alexander, kes oli agar ümberasumise eestvõitleja. Ometi jäi koloonia paberile kuni 1620. aastate lõpuni, peamiselt Alexanderi rahapuuduse tõttu, kuni uus kuningas Charles I saatis Nova Scotiasse rühma šotlasi. Ent peatselt sõlmis Inglismaa Prantsusmaaga rahulepingu, mille kohaselt Uus-Inglismaa läks prantslastele, ja šotlased kutsuti tagasi.
1654 nimetas Prantsuse kuningas Louis XIV Acadia kuberneriks Nicholas Denys'. Kuningas Williami sõja ajal 1689–1697 vallutasid inglased Acadia, kuid mujal ei läinud neil nii hästi ja Ryswicki rahu kohaselt tagastasid nad Acadia Prantsusmaale. Rahu ei kestnud kaua, sest järgnenud Kuninganna Anne'i sõja ajal 1702–1713 vallutasid inglased 1710 Acadia, said selle Utrechti rahu põhjal endale ja nimetasid ümber Nova Scotiaks. Nova Scotia sai 1713 ametlikult Briti kolooniaks. Prantsusmaale jäid vaid mõned lähedal asuvad saared, kuhu nad ehitasid kindluse Louisbourgi, et kaitsta mereteed Quebeci. Needki saared vallutati Prantsuse ja indiaani sõja (1754–1763) käigus 1755.
Ehkki Inglismaa asutas prantsuse mõju vähendamiseks Nova Scotia uue pealinna Halifaxi, jäi Nova Scotia elanikkond põhiliselt prantsuskeelseks. Nad sunniti vanduma truudust kuningale, mida nad tegid tingimusel, et neid ei sunnita relva kandma prantslaste ega indiaanlaste vastu. Ega sealkandis teisi olnudki, kellega sõdida. Kui puhkes Prantsuse ja indiaani sõda, kästi neil truudusvannet uuendada, sedapuhku reservatsioonideta. Prantslased keeldusid. Selle tulemusena aeti 1755 endisest Acadiast välja 12 tuhat prantslast, kes suundusid enamasti prantslaste käes olevasse Louisianasse. Seda nimetatakse Suureks väljaajamiseks. Nende asemele tulid Inglismaalt ja Saksamaalt uued kolonistid.
1867. aastal oli Nova Scotia üks neljast provintsist, mis moodustasid Kanada Konföderatsiooni.
Kaart - Nova Scotia
Kaart
Maa (piirkond) - Kanada
Kanada lipp |
Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
CAD | Kanada dollar (Canadian dollar) | $ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
EN | Inglise keel (English language) |
IU | Inuktituti keel (Inuktitut) |
FR | Prantsuse keel (French language) |